Juureravi – millal on see vajalik ja kuidas seda tehakse?

Miks juurepõletik tekib?

Kaugele arenenud kaariese tõttu jõuavad mikroobid hambasisemusse (hambapulp), kus asuvad närvid ja veresooned. Selle tulemusena areneb pulpiit ehk elusa hambanärvi põletik.

Kui pulpiiti õigel ajal ei ravita, jõuavad mikroobid läbi juuretipu hammast ümbritsevatesse kudedesse. Seda põletikku nimetatakse periodontiidiks.

Enamasti tekib juureravi vajadus kaariese olemasolust, mis sõltub omakorda suurel määral suuhügieenist. Mõistagi on korralik suuhügieen probleemide ennetamiseks äärmiselt oluline. Kuid alati ei pruugi juurepõletik olla katkiste hammaste probleem. Näiteks võivad tekitajaks olla traumast põhjustatud hambamõrad või murdumine.

Kuidas aru saada, et hammas vajab juureravi?

Esimene tundemärk on pea alati hambavalu. Tajutav tunne on vägagi spetsiifiline, mistõttu on sellest ka üsna lihtne aru saada.

Kuna hambapõletik võib kulgeda nii ägedalt kui ka krooniliselt, jõuavad inimesed juureravi spetsialisti kabinetti erinevatel põletiku arenemise etappidel.

Pulpiit (hambanärv on elus)

• Elusa hambapõletiku puhul on hammas sooja- ja külmatundlik. Hammastest võib läbi käia ka ebameeldiv valusööst. Samuti võib valu tabada öösiti või muudel hetkedel, mil hammas toidu ega joogiga otseselt kokku ei puutu. Edasi võib elusa hambanärvi põletiku korral tekkida intensiivne valu, mis levib silmadesse ja meelekohtadesse. Tavaliselt jõuab selliste sümptomitega patsient juba hambaravi kabinetti, kus teostatakse juureravi.
• Kui aga elusa hambanärvi põletik kulgeb krooniliselt, võib inimene valu mitte tunda ning hambanärv kärbub (st hammas „sureb“) aja jooksul ilma sümptomiteta.

Periodontiit (hambanärv on surnud)

Kui hammas on surnud ja juureravi ei ole tehtud, siis leiab põletikuline protsess aset juba hambajuuretipus ja hambaid ümbritsevates kudedes. See protsess võib samamoodi olla äge või krooniline.

• Ägeda periodontiidi puhul on valu tugev, pidev ja tuikav. Algul saab inimene aru, milline hammas valutab. Hiljem on põletik juba nii ulatuslik, et valutab terve piirkond ja inimene ei suuda nimetada konkreetset hammast, mis tekitab valu. Selliste sümptomitega pöördutakse juba hambaarsti juurde, kus juureravi on vältimatu.
• Kroonilise periodontiidi puhul annab juureravi vajadusest märku see, et süües-juues on tunda valu või ebamugavust (eriti hambale vajutamisel). Hamba ümber võib esineda ka paistetust ja punetust. Igemele võib tekkida mädapunn. Sellised sümptomid ei ole kuigivõrd ägedad ja inimene võib hambaarsti visiidiga venitada. Kindlasti tasub silmas pidada, et ka selliste sümptomitega on vaja võimalikult kiiresti tulla hambaarsti juurde –  põletikuline protsess on tarvis kõrvaldada, sest see võib muidu viia tõsisemate tüsistusteni.

Nende probleemide ennetamiseks soovitame käia suuhügienisti või hambaarsti juures regulaarses kontrollis. See aitab ennetada juurepõletikku või tekkinud probleemile võimalikult varakult jälile saada. Seda isegi siis, kui patsient tavapäraseid sümptomeid ise ei märka.

Mida juureravi tähendab ja kuidas seda tehakse?

Juureravi eesmärk on lihtne — kõrvaldada tekkinud põletik. Nagu eespool mainitud, siis võib põletik esineda nii surnud kui ka elusa hamba puhul.

Parim on, kui ravi teostab juureravile spetsialiseerunud hambaarst, kellel on piisav kogemus ja kvalifikatsioon, et see keeruline ja aeganõudev protseduur läbi viia.

Juureravi ehk teisisõnu endodontia tegeleb hamba sisemuse raviga, mille eesmärk on infitseeritud juurekanalisüsteemi puhastamine, desinfitseerimine ja juurekanalite tihedalt täitmine, et vältida põletiku kordumist.

Endodontia raviplaan koosneb kolmest etapist:

1) Juurekanalite puhastamine ja desinfitseerimine. Protseduur viiakse läbi spetsiaalsete aparaatide ja instrumentidega. Kuna hambas võib olla mitu juurekanalit, siis on kanalite leidmine ja puhastamine aeganõudev ja keeruline.

2) Juurekanalite tihedalt täitmine vastava materjaliga.

3) Hamba taastamine täidise või krooniga. Pärast juureravi on soovitatav siiski paigaldada hambakroon. Kaasaegse Cereci tehnoloogia kasutamine võimaldab Periodent hambakliinikus valmistada hambakroone vaid ühe visiidiga. See toimub nii, et suusisese kaameraga tehakse esmalt hambast digitaalne jäljend, seejärel valmistatakse hambast spetsiaalses arvutiprogrammis 3D-rekonstruktsioon, mille abil valmib ajutine või lõplik kroon.

 Juureravi mikroskoobiga on täpne ja tõhus

Mikroskoopi kasutatakse nii hambakaariese, igemehaiguste kui ka hambajuure raviks, samuti proteetikas ja suukirurgias. Mikroskoobiga tehtav juureravi muudab selle protseduuri tunduvalt tulemuslikumaks.

Juureravi võib osutuda esialgu kavandatust keerukamaks. Mikroskoobiga juureravi võimaldab ravida põletikulisi hambajuuri tunduvalt täpsemalt ja parema kvaliteediga, sest mikroskoop avab ligipääsu sinna, kuhu inimsilm ei küündi.

Miks juureravi mikroskoobiga on vajalik ja kasulik:

• Hambapind on tööpinnana väike, mistõttu jäävad olulised detailid inimsilma jaoks märkamatuks. Mikroskoobiga on võimalik hambapinda mitmekümnekordselt suurendada ning näha seal silmale nähtamatuid detaile.
• Varieeruv juurekanalite arv (enamasti ühest neljani, kuid võib olla ka rohkem) ja juurekanalite ebareeglipärane kuju muudavad ravi üsna keerukaks protseduuriks. Mikroskoobiga juureravi aitab nõudlikes tingimustes võimalikult tõhusalt tegutseda. Nt ilma mikroskoobita ei pruugi hambaarst leida kõiki juurekanaleid või ei näe juurekanalis takistusi ja astmeid, mis raskendab kanali täielikku puhastamist ja täitmiseks ettevalmistamist.

Kas juureravi on valus?

Protseduur iseenesest ei ole valus. Ravile tulles kasutatakse sarnaselt teistele hambaraviprotseduuridele tuimastavaid süste. Esineda võib küll mõningast ebamugavustunnet, mida on tundnud ilmselt kõik, kes on kunagi hambaarsti juures hambaauke vms ravimas käinud. Lisaks võib pärast tuimastuse kadumist lühiajaliselt esineda igemete tundlikkust.

Kas juureravi saanud hammas võib valutada?

Pärast juureravi võib hammas tundlikuks muutuda. Kõigil seda ei juhtu, kuid vahel võib esineda isegi valu ja kerge paistetus. See ei tähenda, et ravi ei õnnestunud – mõnikord on selline lihtsalt patsiendi organismi reaktsioon. Tavaliselt kaovad niisugused sümptomid mõne päevaga.

Kui aga juhtub, et valu ei lähe üle ja turse muutub suuremaks, siis tasub pöörduda oma hambaarsti poole. Arst võib määrata antibiootikumid või kutsuda patsiendi tagasi visiidile. See juhtub iseäranis siis, kui inimesel oli enne juureravi alustamist pikaajaline krooniline põletikuline protsess.

Kui sul on tekkinud hambapõletik ning arsti hinnangul on selle ravimiseks vajalik juurekanalite ravi, siis arvesta sellega, et põletiku taandumine pärast protseduuri võtab aega. Pea silmas ka seda, et ravi tulemust tuleb kindlasti poole aasta möödudes kontrollida. Nõnda on võimalik ravi õnnestumist hinnata.