Halb hingeõhk on üks nendest igapäevaprobleemidest, millest on piinlik rääkida, kuid mis võib esineda igaühel. Tavaliselt on see mööduv ja abivahenditega kergesti leevendatav nähtus. Mida aga teha siis, kui probleem on püsiv?
Lühiajaline mure
Halb hingeõhk kimbutab aeg-ajalt igaüht. Mõnikord on süüdi päeval söödud toit, näiteks küüslaugune või vürtsikas eine. Teised levinud põhjused on näiteks suitsetamine või alkoholi tarbimine. Mittepüsiva halva hingeõhu korral on abiks:
- nätsud
- suuvärskendajad
- kurgupastillid
- keele puhastamine keelekaabitsa abil
- suuvesi
- hammaste korralik harjamine
- hambaniidi kasutamine.
Halitoos ehk halb hingeõhk kui sümptom
Püsivat halba hingeõhku (meditsiinis on selle termin – halitoos) põhjustab enamjaolt kehv suutervis, harvem võivad seda tekitada siseorganite probleemid või süsteemsed haigused.
Enne halitoosi põhjuse selgitamist ei ole võimalik sellest murest lihtsalt lahti saada, kasutades näiteks nätsu, suuvett või -värskendajat. Need vahendid vaid varjavad suulehka, kuid ei kaota selle põhjust. Kroonilise halva hingeõhu korral tasub algul pöörduda suuhügienisti/hambaarsti poole, sest enamikul juhtudest on halb hingeõhk ja ka halb maitse suus seotud suuõõne probleemidega. Peeglist vaadates võib tunduda, et hambad ja igemed on ilusad ning terved, kuid see mulje võib olla petlik. Hamba- ja igemekoe sisemuses toimuvad põletikulised protsessid ei ole nähtavad, kuid võivad tekitada halba lõhna.
Kui halb hingeõhk tekib suuõõnes
1. Halb hingeõhk võib olla tingitud lihtsalt halvast suuhügieenist ehk kui hammastele koguneb hambakatt, mida õigel ajal ei puhastata. Hambakatus pesitseb suur hulk mikroobe, mis paljunevad ja tekitavad elutegevuses toksilisi jääke. Sülje mõjul hambakatt ajapikku mineraliseerub ja muutub hambakiviks, mida juba tavalise hambapesu käigus ära puhastada ei saa. Tekib n-ö suletud ring: hambakivi soodustab hambakatu teket ja mikroobide paljunemist veelgi. Sellise probleemi puhul aitab head hingeõhku taastada professionaalne hammaste puhastus ehk soodapesu koos hambakivi eemaldamisega, mida tavaliselt teeb suuhügienist. Lisaks tasub üle vaadata oma suuhügieeniharjumused. Hammaste pesemine kaks korda päevas (NB! õige harjamise tehnika) ja hambaniidi või hambavahede harjakeste kasutamine aitavad halba hingeõhku ennetada.
2. Kui aga halva hingeõhuga käib kaasas hambavalu ja/või hammaste tundlikkus, on probleemiks tõenäoliselt kaaries ehk lihtsas keeles hambaauk. Sel juhul on vajalik hambaravi.
3. Mõnikord võib ka hambajuure põletiku korral tekkida suus paha maitse ja halb hingeõhk. Kaasnevad sümptomid on paistetus või mädapunn igemel. Selline olukord nõuab juureravi.
4.Põletikuliste igemete või parodontiidiga käivad lisaks halvale hingeõhule kaasas ka üks või mitu järgnevat sümptomit:
- regulaarne igemeveritsus,
- igemete turse, punetus ja taandumine,
- hammaste liikumine.
Parodontiit on hammaste tugistruktuuride (sh igemete) põletik, mis vajab ravi. Kui haigust mitte ravida, võib see lõppeda hammaste kaotamisega. Huvi korral vaata seda videot, kus pikaajalise parodontiidi all kannatav patsient räägib, kuidas mõjutas parodontiit tema elu ja kuidas ta sellega hakkama sai.
5. Mõnikord võib halb suulõhn olla põhjustatud suu mikrofloora muutustest, mis on tingitud nt antibakteriaalsest ravist, pikaajalisest hormonaalravist või antiseptiliste suuloputusvahendite liigsest kasutamisest.
6. Tihti halb hingeõhk on seotud suukuivusega, mida võib tekitada näiteks teatud ravimite kasutumine või krooniline ninakinnisus. Suukuivuse puhul ei ole sülje kogus suu niisutamiseks piisav ja ei uhu ära mikroobe, mis tekitavad halba hingeõhku.
Kui halb hingeõhk on seotud teiste organite haigustega
Seedetrakti häired, ainevahetushäired ja hingamisteede infektsioonid võivad samuti põhjustada halitoosi. Sel juhul halb lõhn on intensiivne, püsiv ja teatud olukordadele iseloomulik. Näiteks diabeedi puhul on tüüpiline atsetoonilõhn ning mõnede neeruhaiguste korral iseloomulik ammoniaagilõhn. Nende lõhnade ära tundmine on oluline süsteemsete haiguste diagnoosimisel.
Tihti tekib ka kroonilise nohu ja farüngiidi puhul halb hingeõhk, mida tekitab limaskestal paljunevate bakterite elutegevus. Samuti võivad ebameeldiva hingeõhu põhjustajaks olla hingamisteede haigused (nt bronhiit, kopsupõletik).
Kuidas halvast hingeõhust lahti saada?
Kui sul krooniline halb hingeõhk, on igal juhul tarvis uurida, mis võib seda põhjustada.
Kui sa ei ole kindel, millisele eespool nimetatud probleemile sinu sümptomid viitavad, tasub algul kontrollida oma suu olukorda suuhügienisti juures. Suuhügienist oskab hinnata, kas probleem on seotud vaid suuhügieeniga või see on tõsisem mure. Hügieeniprobleemi on lihtne korda teha ja suuhügienist saab vajalikud protseduurid läbi viia ja anda soovitusi, kuidas suu tervise eest edaspidi hoolt kanda. Kui probleemiks on kaaries, hambajuure põletik või igemehaigus, siis suunab hügienist patsiendi edasi kas hambaarsti või parodontoloogi juurde.
Kui selgub, et halitoos ei ole seotud suutervisega, siis tasub pöörduda perearsti või eriarsti poole, kes saab vajadusel teha uuringud.
Pea meeles, et krooniline halb hingeõhk (halitoos) on haigus, mis nõuab ravi. Probleemiga peab tegelema ja seda ei tasu häbeneda.