Kuigi hammaste pesemine on igapäevane ja tavaline hügieenitegevus, tasub aeg-ajalt süveneda sellesse teemasse pisut pikemalt. Näiteks kuidas leida parim hambapasta. Mille alusel võiks teha kaalutletud ja informeeritud valik?
Just sellisest infost käesolev blogipostitus räägibki! Pärast selle lugemist oskad teha hambapasta valikul edaspidi teadlikuma otsuse.
Kliki allpool lingile, kui soovid konkreetsest teemast lugeda:
Hambapasta koostis – millele tähelepanu pöörata?
Hambapasta koostis peidab endas mõisteid, mille kohta on kasulik rohkem teada – nendeks on näiteks fluoriid, ksülitool, abrasiivsus ja SLS.
Fluoriid hambapastas
Üks oluline ja sageli ka vaidlusi tekitav küsimus on kas soetada endale fluoriidivaba hambapasta või on hammaste tervisele kasulikum siiski fluoriidiga hambapasta?
Hambaarstid soovitavad just fluoriidi sisaldavat hambapastat. Uuringud näitavad, et fluoriidiga hambapasta kasutamine soodustab hambaemaili remineraliseerumist, millega suureneb hammaste vastupanu happerünnakule. Ehk fluoriid tugevdab hambaid, aitab ära hoida kaariese teket ning pärsib mikroobide ainevahetuskiirust, takistab katu moodustumist mõne aja jooksul peale hammaste harjamist. Hambapastad sisaldavad tavaliselt järgmised fluoriühendid: naatriumfluoriidi (NaF), harvem tinafluoriidi (SnF2).
Siiski tasub silmas pidada, et fluoriidi peab hambapastas olema lubatud piirides, sest liigne kogus organismis ei ole hea, eriti juhul, kui fluori sisaldab rohkesti ka kohalik joogivesi. Fluoriidi normkogus täiskasvanu hambapastas on 1450–1500 ppm.
Ksülitool hambapastas
Ksülitool on looduslik magusaine, mida peaks hambapasta sisaldama vähemalt 10% ulatuses, sest see ergutab süljeeritust, ei luba suu pH-l langeda ja aitab ennetada hambakaariese teket. Seega ksülitooliga hambapasta on hea valik. Küllap on paljud meist kuulnud, et kui hambaid ei ole võimalik parasjagu pesta, siis võiks pärast sööki närida ksülitooli sisaldavat närimiskummi.
Abrasiivsus
Abrasiivsus ehk RDA – tähendab hambapasta lihvivaid, poleerivaid omadusi. Madala abrasiivsusega hambapasta (RDA 0–70) on leebe, mis tähendab, et sellel ei ole hambaid kulutavaid ega tundlikkust tekitavaid omadusi. Sellist pastat soovitatakse kasutada siis, kui hambad on ülitundlikud, hambakaelad on paljastunud või lapse kasvueas, kui hambaemail alles tugevneb.
Kõrge abrasiivsusega pastad on loodud tugeva hambakatu eemaldamiseks või hammaste valgendamiseks. Kindlasti ei tohiks neid kasutada üle kahe nädala järjest, sest see võib viia hambaemaili kulumiseni ning kahjustusteni. Pasta valikul tuleb erilist tähelepanu pöörata abrasiivsuse koefitsiendile – ideaalis ei tohiks RDA ületada 80. Pastasid, mille RDA on alla 70, on madala abrasiivsusega. RDA üle 100 – väga abrasiivne.
Vahustav aine (SLS)
SLS (sodium lauryl sulfate) – naatriumlaurüülsulfaat on lihtsas keeles vahend, mis ajab pasta vahutama. Võimalusel on mõistlik valida pigem hambapasta, mille koostises SLS-i ei ole, kuna see ärritab limaskesta. SLS ei sisalda näiteks kvaliteetsed Curaprox hambapastad.
Valgendav hambapasta – ohutu või mitte?
Tihti huvitab patsiente küsimus, kas hambapasta võib hambaid tõesti valgendada. Hambaarsti vastus on ühemõtteline: ei. Pasta ei saa valgendada hambatooni ehk muuta hambaemaili värvi. Valgendav hambapasta puhastab hambakattu ja õrnu plekke hamba pinnalt, tänu millele tekib valgendav efekt.
Valgendav hambapasta muudab hambaid heledamaks peamiselt tänu pehmete abrasiivsete osakeste mehaanilisele toimele (abrasiivpastad) ja/või tänu ensüümilisandite aktiivsusele (aktiivsete ensüümilisanditega pastad).
Abrasiivpastad
Abrasiivpastad toimivad hambaemailile mehaaniliselt, puhastades seda mustusest, plekkidest, toidujääkidest. Poleerimisosakesed võivad olla erineva suurusega – mida suuremad nad on, seda suurem on pasta abrasiivsus ja selle tõhusus. Tõhusas valgenduspastas ei ole abrasiivsuse koefitsient RDA madalam kui 75–80 ühikut.
Hambaarstid usuvad, et märgatavate tulemuste saavutamiseks on parem valida hambapasta ilma jämedate abrasiivideta, sest väga abrasiivne pasta võib hambaemaili liigselt hõõruda. Mida abrasiivsem on hambapasta, seda enam saab loomulik hambastruktuur häiritud. Hambapasta abrasiivsus peaks olema minimaalne, kuid tagama hammaste puhtuse. Seega on parem kasutada hambapastasid, millel on madal abrasiivsus ja mis suudavad hambaid puhastada õrnalt.
Ensümaatilised hambapastad
Ensümaatilised hambapastad toimivad keemilise reaktsiooni kaudu. Sellistes hambapastades sisalduvad aktiivsed ained lahustavad pigmenti ja kattu, muutes hambapinna heledamaks. Nii saavutatakse valgendav efekt.
Hea hambapasta soovitust on kõige parem küsida hambaarstilt. Enne valgendamiskuuriga alustamist võiks käia hambaarsti juures ja selgitada välja võimalikud vastunäidustused. Ainult nii saab vältida soovimatuid keemilisi reaktsioone ja hambaemaili kahjustusi.
Samuti tuletavad hambaarstid meelde, et valgendamine toimub kuurina. Pärast igat kuuri tuleb hambaid tugevdada fluoriidi ja kaltsiumiühendeid sisaldavate pastadega. Kehv suuhügieen, suitsetamine, värviliste jookide (must tee, kohv) sagedane tarbimine rikuvad valgendamise tulemust.
Kas hambapasta maitse on oluline?
Oleme harjunud, et klassikaline hambapasta on enamasti värskendava piparmündi maitsega ja ajab suu kergelt õhetama, vahel isegi kipitama.
Kuid kaasajal on hoopis rohkem võimalusi ning iga hambapesu ei pea tunduma eelmisega täpselt samasugune. Miks mitte nautida hambapesu ajal hoopis virsikumaitset või magusat arbuusi?
Hambapastade valik on tõeliselt lai, kuid soovitame valida oma igapäevane hambapasta teadlikult just selle põhjal, milline on hetkel sinu suutervis ja millist tulemust soovid (tundlikkuse vähendamine, kaariese ennetamine, emaili tugevdamine, valgendamine jne). Kui sa ei tea täpselt, millist valikut teha, siis aitab sind otsuse tegemisel hambaarst.