Suure tõenäosusega on enamik inimesi mingil hetkel kokku puutunud hambapõletikuga. See on kahtlemata ebameeldiv ja valulik tunne, mistõttu häirib see tugevalt ka meie igapäevaseid toimetusi. Hambapõletik on aga tunduvalt sügavam ja mitmetahulisem probleem, kui see meile esialgu tunduda võib. Antibiootikumide abil saab põletikust küll võrdlemisi kiiresti lahti, kuid see ei kõrvalda selle tekke põhjust, põletik võib edasi areneda ning hiljem paksu pahandust teha.
Loe lähemalt!
Mis on hambapõletik?
Hambapõletiku põhisüüdlaseks on kaaries ehk hambaaugud, millised tekitavad enamikule meist tuttavat ja äärmiselt ebameeldivat tunnet – hambavalu. Põhjus, miks esialgu kergena tundunud ja ühtäkki väga äkiliseks muutunud probleem esile kerkib, on see, et ravimata jätmisel kasvab hambaauk jõudsalt.
Lõpuks võib auk ulatuda juba hamba sees oleva veresoontest ja närvidest koosneva osa ehk pulbini. Nüüd on uks mikroobidele n-ö avatud ja nad saavad hamba keskosas hakata pahandust tegema. Tulemuseks võib olla hambapõletik ehk pulpiit.
Ka välja ravimata hambapõletik võib palju probleeme tekitada. Postimees avaldas mõni aeg tagasi sel teemal sisuka artikli. Kokkuvõtvalt võib öelda, et paistes hammas iseenesest eluohtlik ei ole, küll aga on ohtlik suust alguse saanud põletik, mis võib tekitada organismis üldise põletiku ning seetõttu muutuda ka eluohtlikuks. Seega, ei tohiks piirduda pelgalt tagajärgede (põletiku) ravimisega, vaid üles tuleb otsida ka probleemi tekkepõhjus.
Millised on hambapõletiku sümptomid?
- Sageli on läheneva põletiku esmaseks tunnuseks hamba tundlikkus. Sa tunned selle ära siis, kui sööd või jood midagi külma või kuuma. Tea, et hammaste tundlikkus võib esineda ka ajutiselt, näiteks peale uue hambatäidise paigaldamist.
- Järgmisena võib esineda juba tuntav valu. See on üldjuhul lokaliseerunud ehk inimene saab aru, milline hammas valutab. Tavaliselt on selles hambas ka (sügav) auk. Selleks hetkeks on juba üsna tõenäoline, et tegemist on hambapõletikuga.
- Kui põletik on ägedam ja kestnud juba pikemat aega, siis võib juhtuda et ei ole valutavat kohta enam nii lihtne kindlaks määrata ehk inimene ei saa enam aru, milline hammas valutab. Sageli ei saa isegi sellest aru, kas valu pärineb üla- või alalõuast. Kuna hambavalu kipub meid kimbutama õhtuti ja/või öösiti, siis häirib see ka meie und.
- Kui põletik levib hamba juuretippu ümbritsevatesse kudedesse, siis tekib turse ehk abstsessi tekkimise oht. Turse võib olla nähtav hammast ümbritseval igemel, vahest ka näol. Inimesel võib olla halb enesetunne ja palavik. Sellel hambapõletiku staadiumil hammas üldjuhul temperatuuri muutustele enam ei reageeri.
- Vahel võib hambavalu mõne aja pärast (ka siis, kui sellega ei tegeleta) mööduda. See ei tähenda aga, et põletik iseenesest ära oleks kadunud või hammas imekombel terveks saanud. Probleem on endiselt olemas, kuigi mitte ehk nii tuntav, kui varem.
- Kui põletikulist hammast õigel ajal ei ravita, muutub põletik krooniliseks ja võib kulgeda aastaid ka ilma sümptomiteta. Vaatamata sellele, et hambavalu ei ole enam nii tuntav või on üldse ära kadunud, hakkab hambajuure ümber olev lõualuu mikroobide mõjul hävinema. Vahest võib igemele tekkida mädapunn. Ajapikku võib põletik uuesti ägeneda ja tekkida paistetus, mis vajab kiiremas korras ravi.
NB! Hambapõletik võib esineda ka ilma igasuguste sümptomiteta.
Kuidas kroonilist hambapõletikku vältida?
Kui sa tunned, et mõni hammas on tundlik või tekitab valu, siis pöördu kindlasti hambaarsti poole. Käi hambaarsti juures kontrollis vähemalt kord aastas. Ka siis, kui sul puuduvad kaebused. Vaid nii saab võimalikel probleemidel aegsasti sabast kinni haarata.
Ka ise saame paljutki ära teha. Harja kaks korda päevas oma hambaid, kasuta hambaniiti ja suuloputusvedelikku ning söö ja joo tervislikult.
Loe ka laste hammaste tervise ja hambaravihüvitise kohta.