Parodontiit on tõsine igemehaigus, mis võib viia hammaste kaotuseni, kui seda õigel ajal ei ravita. See haigus algab sageli kergema igemepõletikuna (gingiviit), mis ravimata jätmisel süveneb. Alguses võib parodontiit kulgeda märkamatult. Samas varajane avastamine ja ravi on kriitilise tähtsusega, et vältida parodontiidi edasist arengut ja komplikatsioone. Oluline on olla teadlik märkidest, mis parodontiidile viitavad, ning nende leidmisel otsida abi. Kirjutame lähemalt, mis need märgid on ning milles haigus täpselt seisneb.
Parodontiit ei ole lihtsalt igemepõletik
Parodontiit on hammaste tugistruktuuride ja igemete põletik. Tegemist on ühe kõige levinuma haigusega, mis inimesi vaevab. Parodontiiti põhjustavad igemetel asetsevad bakterid ning lokaalne põletik, mis nende mõjul tekkida võib.
Vaatamata sellele, et bakterite olemasolu suuõõnes on loomulik, tekitavad nad paljunedes ainult kahju. Paljunemist põhjustab see, kui bakterite ja toidujäätmete kiht ehk hambakatt suureneb ja jääb puhastamata (tavaliselt raskelt ligipääsetavates kohtades, näiteks hammaste vahel). Ohtlikumad bakterid võivad aktiivselt paljuneda, mis stimuleerib igemetel põletikulist kaitsereaktsiooni.
Haiguse süvenemine põhjustab lõualuu lagunemist ja hammaste väljalangemist. Mõnel inimesel kestab parodontiit mitmeid aastaid ning juhul kui see avastatakse, on võimalik seda haigust ka ravida. Samas võib mõnel inimesel esineda äärmiselt aktiivne haiguse vorm, mis põhjustab hammaste enneaegset loksumist ja väljalangemist. Haiguse süvenemist pidurdab regulaarne igemete kontroll.
Kuidas parodontiiti ära tunda?
Parodontiit algab alati igemepõletikust ehk gingiviidist. Üks esimesi tunnuseid on igemete veritsemine hammaste harjamisel, punetus või värvitu bakteriaalne katt igemetel. Kui jätta igemepõletik ravimata, võib see areneda parodontiidiks, mille peamised haigustunnused on:
- igemete sagedane veritsemine (hammaste harjamisel, söömisel või isegi spontaanselt);
- halb hingeõhk;
- hammaste asendi muutumine lõualuus;
- hammaste pikenemine (ehk igemete taandumine).
Tuleb olla tähelepanelik, kuna haigustunnused ei pruugi olla koheselt märgatavad ja tekivad üldjuhul ajapikku. Näiteks igemete veritsemine võib olla vähem märgatav suitsetajatel, kuna nikotiini mõju veresoontele piirab mõningasel määral veritsust.
Parodontoloog saab aidata
Sageli ei oska inimesed kuni 40. või 50. eluaastani parodontiiti ära tunda. See on periood, mil suurem osa kahjustustest on juba tekkinud ja ravida saab ainult tagajärgi. Tavalise läbivaatuse käigus ja jälgides patsiendi parodontaalset staatust võib hambaarst haiguse tunnuseid ära tunda juba varajases staadiumis.
Seega, kui kahtled enda igemete tervises, on kindlasti oluline pöörduda parodontoloogi poole. Arst saab hinnata sinu igemete tervist ja vajadusel koostada isikliku raviplaani.