Kuidas kaaries varakult ära tunda või seda hoopis ennetada?

Mis on kaaries?

Hambakaaries on väga levinud nakkushaigus. Haiguse kulgu iseloomustab kahjulike mikroobide tõttu kõvade hambakudede demineraliseerumine ja pehmenemine, mistõttu tekib hambaauk. Ca 95–98% täiskasvanutest üle maailma on vähemalt korra elus kaariesega kokku puutunud. Eestis esineb kaariest ligikaudu 90% täiskasvanutest ja 60% lastest.

Miks tekib kaaries?

Hambakaariese tekke põhjuseid on palju, kuid peamine on suuõõnes leiduvad mikroobid, tavaliselt streptokokid ja laktobatsillid. Kaariese teket soodustavad ka mõned teised faktorid:

• Vale toitumine ehk täpsemalt süsivesikuterikas toit, mis puutub hambapinnaga kokku pikema aja jooksul.
• Sülje koostis ja vähenenud süljeeritus. Kui sülje neutraliseerimisvõime on vähene või sülge on vähe, ei jõua happeline keskkond pärast happelise või magusa toidu söömist taastuda.
• Joogivee ebapiisav fluorisisaldus. Optimaalne fluori kogus soodustab hambavaaba tugevnemist ja vastupanu mikroobide mõjule. Kui fluori on vähe, siis võib hambavaap olla nõrk ja kergemini kahjustatav.
• Hambavaaba struktuuri iseärasused, mis kujunevad hammaste arenemise ajal.

Kõikide või mitme faktori kokkusattumisel areneb karioosne protsess kiiremini.

Kuidas hambakaaries tekib?

Kaaries tekib aeglaselt, protsess võib kulgeda nädalaid või isegi kuid. Hammastele tekkiv katt, mis koosneb enamasti suhkrutest ja aminohapetest, on mikroobide paljunemiseks ideaalne keskkond. Seni, kuni hambakattu on vähe, kaarioosne protsess veel ei teki, kuna happed uhutakse hambakatu pooride kaudu koos süljega välja.

Kui hambakatt jääb puhastamata, koguneb sellele ajapikku bakterite elutegevuse jääke üha rohkem. Selle all kogunevad bakterite poolt produtseeritud orgaanilised happed ja nende pikaajalise mõju tõttu hakkab hambaemail demineraliseeruma. Teisisõnu hakkavad hambavaaba pinnalt eralduma kaltsium-, fosfaat- ja hüdroksiidioonid. Happed söövitavad hambaemaili kristalle ja mikroobid tungivad hambaemailis üha sügavamale, jõudes algul dentiini (peamisesse hambakoesse) ja ravimata jätmisel edasi hamba sisemusse.

Kaariese puhul on kõige kergemini kahjustuvad mälumispinna vaod ja hambavahed, kust toidujääkide puhastamine on raskem. Samas võib tekkida kaaries ka hambakülgedele ja -kaeltele (igemepiirile). Lastel ja noorukitel tekib hambakaaries üldjuhul kergemini kui täiskasvanutel. See on tingitud hambaemaili ebapiisavast mineraliseerumisest nooremas eas.

Kuidas hambakaaries varakult ära tunda?

Kaariese arenemisel eristatakse mitu etappi – kõigil neil on iseloomulikud sümptomid. Varajaste etappide sümptomite märkamisel on võimalik kaariese areng peatada ja seda lihtsasti ravida, välistades tõsisemate tüsistuste arenemist.

Kaariese arenemise etapid

Algeline kaaries

Hambaemaili pinnal tekib kriitjasvalge laik. Emaili pinnal hambaauku veel ei ole ning valulikke tundeid ei teki. Algelist kaariest on väga raske silmaga märgata. Tavaliselt tuvastab hambaarst sellise laigu hammaste kontrolli käigus spetsiaalse valguse abil või kuivatades hambapinda surveõhuga.

Pindmine kaaries

Ajapikku moodustub laigu kohale väike defekt ehk pindmine hambaauk. On võimalik, et tekib kerge valulikkus magusa, soolase või hapu toidu söömisel. Tundlikkus kaob kohe, kui hambapind on jälle puhas (nt loputamise järel). Sel etapil tuvastab hambaarst kaariese kergesti.

Keskmine kaaries

Mikroobid on läbinud hambaemaili ja ulatuvad dentiini (hamba järgmine kiht pärast emaili), kuid hambaauk ei ulatu veel hambapulbini (pehme kude hamba sees, kus paiknevad veresooned ja närvid). Üldjuhul selles etapis hambavalu veel ei ole. Kaariese sümptomiks on sarnaselt eelmisele etapile valulikkus toiduga kokkupuutel. Hambaarst tuvastab kaarioosse defekti sügavuse spetsiaalse sondiga. Kaariese ravi toimub nii: lagunenud ja pehmenenud hambaosa eemaldatakse hambapuuri abil, ava desinfitseeritakse ja suletakse täidisega (hambaplomm).

Sügav kaaries

Karioosne defekt (hambaauk) ulatub dentiini sügavamate kihtideni. Sümptomiks on pidev hambavalu, mis ei sõltu kokkupuutest toiduga. Kui teha kaariese ravi kohe, siis õnnestub üldjuhul hambapulp säilitada ja juureravi vajadust ei teki.

Kaariese tüsistused

Kui sügavat kaariest õigel ajal ei ravita, siis võib areneda pulpiit ehk elusa hambanärvi põletik. Sellisel juhul jõuavad mikroobid hambapulbini ja tekib väga tugev hambanärvi valu, mis võib levida silmadesse ja meelekohtadesse ning sarnaneda kolmiknärvi põletiku valuga.

Kui mikroobid jõuavad läbi juuretipu edasi hammast ümbritsevasse luukoesse, siis tekib juba hambajuurepõletik ehk periodontiit.

Kuidas ennetada kaariese ja hambaaukude teket?

Kaariese teket saab edukalt vältida. Mida vähem on suus kahjulikke mikroobe, seda väiksem on ka hambaaukude tekkimise tõenäosus.

Suuhügieen

• Kõige lihtsam ja odavam viis kaariese ennetamiseks on suuhügieeni eest hästi hoolt kanda. See tähendab iga päev hammaste pesemist ning hambaniidi ja suuloputusvedeliku kasutamist.
• Hambaid tuleb pesta vähemalt kaks minutit korraga – nii hommikul kui õhtul.
• Tihti ei tea inimesed kuigi hästi, kuidas hambaid õigesti pesta. Soovitame teha hammaste harjamise õige tehnika endale selgeks ja seda iga päev järgida.
• Hambaharja valides on oluline eelistada just pehmet hambaharja. See ei kuluta liigselt hambaemaili ega traumeeri igemeid.
• Hambaharja eluiga on kuni kolm kuud, misjärel tuleb see kindlasti uue vastu välja vahetada.
• Hambapasta valikul soovitame eelistada fluoriidiga hambapasta, kui ei esine vastunäidustusi. Fluoriid kiirendab hammaste remineraliseerimist ning fluoriidil on samuti bakteritsiidne mõju kahjulike mikroobide vastu.
• Hambapastat ei pea peale hammaste pesu välja loputama. Piisab kui liigne hambapasta välja sülitada. Suhu jäänud hambapasta tugevdab koos süljega hambaemaili.

Toitumine

• Oluline roll on ka toitumisel. Süüa tuleb tervislikult, kindlatel kellaaegadel ning toidukordade vahele tuleb jätta vähemalt kolm tundi pausi, et suus jõuaks taastuda neutraalne keskkond.
• Lisaks on soovitatav juua söögikordade vahel ainult puhast joogivett.
• Toidukordade vahel võib närida ka suhkruvaba ksülitooliga närimiskummi u 5–10 minuti jooksul. See aitab eemaldada toidujäägid hammastelt ja suurendab süljeeritust, mis omakorda aitab kaasa neutraalse pH saavutamisele suus.

Hambaarsti profülaktilised teenused

• Soovitame käia hambaarsti korralises kontrollis keskmiselt kord pooles aastas.
• Samuti oleks parim käia suuhügienisti juures vähemalt kaks korda aastas, et lasta oma hambaid puhastada ka professionaalil (st soodapesu ja hambakivi eemaldamine). Nõnda saab suuhügienist anda hammaste ja igemete olukorrale adekvaatse hinnangu ning suunata patsiendi vajadusel hambaarsti vastuvõtule.

Soovitused lapsevanematele

Hammaste tervis ei sõltu ainult geenidest, vaid eelkõige toitumislikest ja elulistest harjumustest, mis pärinevad lapsepõlvest. Iga lapsevanema ülesanne on kujundada oma lastes harjumus hoolitseda hammaste tervise ja suuhügieeni eest.

Kuna kaaries on nakkuslik, siis ei tohi mitte mingil juhul toita last lusikaga, millega ise süüakse, last suule musitada ning kindlasti mitte puhastada maha kukkunud lutti oma suus. Laste toitumine ei ole sageli kõige õigem – neile pakutakse suhkrurikkaid jooke ja piimasegusid. Hambaaukude tekkele aitab kaasa ka lutipudelite sage kasutamine ja luti imemise harjumus. Loe täpsemalt meie blogist „Kuidas lapse hambad terved püsivad?“.

Kokkuvõte

Kaariest saab ennetada korraliku suuhügieeni ja õige toitumisega. Peale selle on oluline pöörata õigel ajal tähelepanu kaariese varajase staadiumi sümptomitele ja tegutseda kohe – nõnda saab ennetada tõsiseid suutervise muresid ja hoida hambaravikulud kontrolli all.